Nagu Tõnis varasemalt on kirjutanud, siis ta lootis, et siia tuleb veel sissekandeid maailma eri nurkadest ja sedapuhku katsun talle vastu tulla. Tõnis, hea mees, käis ise vahepeal pool maailma läbi ja sellest võite lugeda tema isiklikust blogist. Sander käis veel korra Hiinas ja Himaalajas aga kirjatükid jäid üllitamata. Lisaks mõned lühemad otsad Euroopas koos ja eraldi, aga nendest täna juttu ei tee.
Üritan lühidalt kokku võtta mõned olulisemad punktid sellest, miks ma siin olen ja mis teinud. Nimelt toimus Buenos Aireses üks huvitav ja ülioluline mesinduskongress, mis mulle ja veel mõnele eesti mesinikule huvi pakkus, aga nii kaugele pole mõtet paariks päevaks lennata, sest piletid on väga kirved. Lennud Eestist siia kokku kestavad heal juhul kokku 20 tundi, aga kui odavamalt tahate saada, siis mõnel juhul ka 40 tundi. Meil oli TLL-FRA ~2h ja FRA-EZE 14 tundi. Frankfurdis tuli oodata kolm tundi. Reisiks ettevalmistumiseks oli vähe aega ja ma ei omanud erilist ettekujutust Lõuna-Ameerikast. Muidugi on igal inimesel oma ettekujutus maailma eri paikadest, aga ma parem ei hakka rääkima, kui väga minu ettekujutus Lõuna-Ameerikast erines reaalsusest. Siiski märgin ära, et millegipärast ma arvasin, et siin on odav. Või vähemalt odavam. Lonely Planet kirjutab ka 2010 aasta seisuga, et kui tuled eurotsoonist, siis on odav, aga minu kui keskmise eestlase jaoks on näiteks Buenos Aires kõike muud kui odav. Poes maksab õlu ~2€ ja taara juurde 50 senti, õnneks on neil siin liitrised õlled. Söök ja muu on ka kõik justkui pisut kallim kui Eestis. Ilmselt oleks palju parem kui ma poleks arvanud, et siin soodsam on. Alguses ööbisime odavates hotellides ja täna esimest korda hostelis. Maitse asi, aga siiski väiksema raha eest on hostel kõvasti etem kui odav hotell! Ahjaa, hindadest veel niipalju, et siin on kõva inflatsioon üle käinud. Ma pole ajalugu uurinud, aga LP soovitati taksodes mitte kahekümnesega maksta, sest seda üritatakse võltsingu vastu ära vahetada. Tegelikkuses aga kahekümnega eriti kuhugi ei saagi. Kurss on umbes nii, et 1 euro on 5,5 peesot. Metroo on neil selle eest toimiv ja odav küll. 1,1 on kõik sihtkohad.
Linnast. Ma pole muidugi ekspert, aga sellest mis lühikese ajaga silma on jäänud.
Buenos Aires ise on lahmakas ja mitmepalgeline. Eks need igasugused jutud kuritegevuse kohta on päris kõhedad ja pimedal ajal pagasiga linna peale jääda ei taha. Viisakamates rajoonides niisama tuiata pole hullu. Klassivahe on siin riigis metsik. Palju inimesi magab lihtsalt tänavatel ja mõned on parkidesse jms kodusid rajanud. Linn on üldiselt väga räpane. Vabandan muidugi väljenduse pärast aga sõna otseses mõttes on tänavad paksult koerte poolt täis roojatud. Inimesi eriti ei paista huvitavat nende elukeskkond. Isegi kui tahad prahti kuhugi ära visata, siis prügikaste pole isegi näiteks firmade esindustes või hotellide fuajeedes. Söögikohti on seinast seina, aga seda kurikuulsat ja maailma parimat veiseliha me pole veel kohanud. Osaliselt ma vabandan seda sellega, et pole piisavalt maksnud. San Telmos olid väga armsad lokaalid. Mainin ära ka, et inglise keelega on siin vähe teha. Saab hakkama, aga vahel on raske.
Homme sõidame Iguazu fallsi vaatama, mida kõik siin väga kiidavad ja pidavat väga äge olema. Ilmselt on ka. Bussiga sõidab sinna 19 tundi, aga loodetavasti on asi seda väärt. Sealt tagasi katsume Cordoba ja vb ka Mendoza kaudu tulla. Eks paistab...vb kui kuskil lennujaamas aega tekib siis kirjutan ka joast.
Paari sõnaga ka Uruguaist.
Buenos Airesest tunnise praamisõidu kaugusele jääb Colonia del Sacramento linnake Uruguays. See on kantud ka Unesco maailmapärandi nimekirja. Vanalinn on väike aga tore. Üldiselt mitte nii vana kui Tallinn, aga siiski väärt vaatamist. Colonias oli meil vastas kohalik mees Jorge. Nagu hiljem selgus, siis oli tegemist ülitoreda inimesega kes võõrustas meid väga hästi. Osalt ka sellepärast on seni Uruguayst palju parem mulje kui Argentiinast. Meile oli organiseeritud hea kodumajutus ja autorent. Samuti oli lihtsam kõike ajada kuna ei tekkinud keelebarjääri. Ühe päeva kolmest käisime ka Montevideos, mis oli samuti viisakas. Üks asi mis väärib mõlema riigi puhul väljatoomist on see, et tänavapildis oleks aeg jutkui mõnikümment aastat tagasi seisma jäänud. Uruguais eriti, on näiteks väga palju autosid liikvel, mis oleks meil muuseumides. Mõned ka viiekümnendatest jne. Neil ei ole siin talve ja teede soolamist, seetõttu kestavad autod ka kauem, aga teisalt on autod väga kallid ja nad lihtsalt sõidetakse surnuks. See aja seismajäämine ei ole muidugi ainult autodest. Meid hoiatati ka taskuvaraste ja tänavakuritegevuse eest Montevideos, aga ei ole ka imestada, kui hinnad on nii kallid ja nii palju vaeseid inimesi. Montevideos nt sõidavad inimesed hobuvankritega linnas ringi ja otsivad prügikastidest kasulikku, aga nüüd tahtvat seadusandjad hobuseid linnas ära keelata.
Käisin vahepeal hosteli registratuuris asjatamas. Kohalik jättis väga hea ja toreda mulje, aga enamasti on kõik hostelitöötajad üle keskmise toreda, nii et nende järgi pole mõtet illusioone luua. Homme sõidame linnast minema ja katsub mujal sellest riigist ja inimestest parema ja selgema ettekujutuse saada.
Olge mõnusad!
Mart
