Niinii.. Viimased päevad Hong Kongis veetsime mõnusalt linna peal käies, vaatamisväärsusi vaadates. Vaadata oli seal siis kõrged-kaunid pilvelõhkujad ja rõvekallid autod. Viimase õhtu veetsime Ocean Parki lõbustuspargis ameerika mägedel. Pärast seda läksime ilusti lennujaama 10h enne oma lendu. Noh, protokolli pärast või nii.. Veetsime selle öö passides, peitust mängides ning kaartidega kaugust loopides. Ei oska öeldagi, kas igav või põnev, kogemus ikkagist. Pärast seda tuli üks viisakas 9 ja poole tunnine lend Helsingisse ja siis juba väike suts Tallinna. Vastas oli meil üks korralik seltskond, mis ilmselt pani kõik ülejäänud inimesed kadestama, kes kodusesse lennujaama astusid. Ikkagist, kuu aega olime kadund. Tänan kõiki, kes meid igatsesid ja meist lahti ei öelnud selle pika aja jooksul.
Eestis on maruhea olla. Inimesed räägivad sõbralikus keeles ja ei kihuta ringi. Keegi ei ürita sul selveris piimapaki eest küsida 230 krooni ja ei oota, et sa vastaksid talle 2 krooni. Elu on hea ja tore.
Tunded on parajalt segased siiski ja ajavahegi annab natu tunda. Tagasi tahaks kindlasti kunagi minna, aga kas just järgneval aastal, kui seal olümpia on, ei tea. Eks elu näitab...
Viimased tervitused saadaks Mardile ja vabandan, et külla ei saa sõita.
Olge kõik mõnusad ja loodame, et siia aadressile tekib veel tosin blogi igast maailma nurgast.
